Peab mainima, et mida külmemaks siin läheb, seda ilusamaks. Eile sai täitsa tähtede all magada! Soe magamiskott, õhtusöök lõkkel ja merekohin unelauluks. Selline peakski olema elu siin Austraalias olema.
Kuid jaa tegelikult läksime me koeri otsima, kes mõni päev tagasi tormiga kaduma läksid.... Tulutult ei leidnud me ühtki koera.
Panen pildid täesti suva järjekorras.
.
Antennitöö, Austraalias suurt populaarsust koguv NBN superpask internet mis kuidagimoodi ei toimi. Reklaam on suur ja inimesed jooksevad tormi. Me siis vaikselt paigaldame selliseid panne katustele.
Esimene kala, karpkala ei kõlbanud süüa. Pisike oli ka teine.
Tööst jääle midagi. See ämblikuvõrk on ehk pool meetrit pikk, tugev kui niit ja elukad, kes selle punuvad on jummel kui suured, sääreluu hammustavad katki kui ette jääd, pärast veavad veel võrku kah, ei jõuagi kunagi koju selle tööga jätkates.
Elades saab targaks ei teadnudki, et siinmaal Skorpionid on, kõrbes veel aga samas mereääres? Mjah imepisikesed ja pidavad su väga haigeks tegema kui sutsaka saad.
Tere mina olen Ämblik, sedasi nad ennast tutvustavad, vahivad ühest ja teisest nurgast, kätte pole veel julgenud neid võtta. Tundub, et hakkan nendega ära harjuma juba.
Lucy! Meie ranna pukujuku keda siis kõik kaunistavad, prügiga.
Nüüd on mul auto ja nüüd ma saan nii lähedale sõita veele! Sulps sisse sulps välja, voh on alles eluke :)
Keset ei midagi oli ilus maja, vetsupott oli ainult välja visatud, muidu oleks võinud sissegi kolida.
Päikseloojang
Hullupöörased masinad, kaks kukkumist kahel päeval, masinatel on jõudu liiga kuramuse palju. Viskas seljast maha nagu hobeseseljast, mitu meetrit eemale. Nüüd tahan endale ka sellist!
Suuri merekarpe mina siit veel leidnud pole, täna vot leidsin million väikest.
Ülesse alla ülesse alla ülesse alla ja merre
Harjuta enne kui randa sõitma tuled, muidu juhtub nii.
Atraktsioon number 1.
Ja tänane uus elanik. Käisime sõitsime kohalikke farme läbi ja visati selline elukas meile pihku..... kohalikud
Kadunud kutsud
Head ööd
